Ebapiisav ventilatsioon kodus või kontoris võib põhjustada inimestel haigusnähtusid. Kvaliteetse õhu säilimiseks tuleb ruume aegajalt õhutada. Piisava õhuvahetuse tagab hästi töötav ventilatsioonisüsteem.
Olenevalt hoone ruumide otstarbest võib õhu saastumise põhjuseid olla erinevaid – näiteks eluruumides on põhiliseks saastajaks inimene ise, kes tarvitab õhus olevat hapnikku ja eraldab ise süsihappegaasi. Samuti on eluhoonetes ruume – näiteks santehnilised sõlmed ja köögid, kust on vaja eemaldada liigne niiskus ja aroomid.
Selleks, et ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Arvude keeles piisab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta.
Vanemates majades, mis pole tänapäevaste materjalidega õhutihedaks ehitatud, toimib tavaliselt nn loomulik ventilatsioon. Kuna siseõhk on välisõhust soojem ja kergem, tõuseb see tuulutuslõõre pidi ülespoole ja läheb korstnast välja. Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk. Selline ventilatsioon on aga tundlik ilmastikule. Tänapäeva ehitusvõimalusi ja -materjale arvestades ei saa enam loota üksnes loomulikule õhuvahetusele.
Väljatõmbeventilatsiooni põhimõte on selles, et õhk eemaldatakse märgadest või kõige enam saastunud ruumidest. Sissepuhkeõhk, mille võib võtta otse väljast, juhitakse magamis- ja elutubadesse, kust see läheb uksealuste või avatud uste kaudu ruumidesse, kus on väljatõmbeventilatsioon. Majadesse, kus on ainult väljatõmbeventilatsioon, tuleb paigaldada kõigisse eluruumidesse asendusõhuklapid ehk siis tuulutusavad.
Avatud aken ei taga alati piisavat õhuvahetust. Asjalik ja vahel ka sisekujunduslikult huvitav lahendus on ventilaator laes, mis paneb õhu ringlema.
Ventilatsiooni põhimõtted
Milline on hea ventilatsioon?
- Õhk liigub puhastest ruumidest saastunud ruumide poole.
- Ruumi õhk on välisõhu suhtes alarõhu all (takistab niiskuse tungimist hoonesse).
- Rõhuvahe peaks siiski olema alla 20 Pa, et ei oleks raskendatud uste ja akende avamine ning et õhuvoolud ei tekitaks segavat müra.
- Ventilatsioon töötab pidevalt ja selle intensiivsust võib vajaduse korral reguleerida.
- Ventilatsioon töötab ilma tuuletõmbuseta, on hääletu ja lõhnatu.
- Ventilatsioon on energiaökonoomne (peaks toimuma soojuse tagastamine).
- Ventilatsioonisüsteemi on hõlbus kasutada ja hooldada.
Elamute ventilatsioonisüsteemid
- Loomulik väljatõmbeventilatsioon.
- Loomulik väljatõmme, mida on tugevdatud pliidiventilaatoriga.
- Sundväljatõmbeventilatsioon.
- Sundväljatõmme koos pliidikummiga.
- Sissepuhke ja väljatõmbe sundventilatsioon, mis on varustatud soojustagastiga.
- Õhkküttega ja/või soojuspumbaga ühendatud ventilatsioonisüsteem.
Mis on mis ventilatsioonisüsteemis?
- Kalorifeer – seade õhu soojussisalduse suurendamiseks.
- Jahutuspatarei – seade õhu soojussisalduse vähendamiseks.
- Filter – seade õhu puhastamiseks.
- Pliidikumm – kate pliidi või muu köögiseadme kohal liigsoojuse, kõrbesuitsu ja aurude eemaldamiseks, mille sisse paigaldatakse rasvapüüdmisfiltrid.
- Soojustagasti – seade, kus väljatõmbeõhu soojust kasutatakse sissepuhkeõhu soojendamiseks.
- Ventilaator – labadega ja rootoriga varustatud masin õhu teisaldamiseks. Tüübilt jagunevad: tsentrifugaalventilaatorid; telgventilaatorid.
Lihtsad nipid
- Ära paiguta mööblit või eesriideid ventilatsioonisüsteemi õhuvõtu kohtade ette.
- Sulge hoolikalt kamina siiber kui kaminat ei kasutata, vältimaks tuuletõmbust.
- Sulge hoolikalt ventilatsiooniavad ja uksed ruumides, mida kasutatakse väga harva, et hoida kokku jahutus- ja küttekulutusi.
Energiasäästlik ventilatsioonisüsteem
Jääksoojust kasutava ventilatsiooni abil on võimalik säästa 75% või isegi rohkem raisatud energiast. Jääksoojust kasutav ventilatsioon on tasuv väga hästi soojustatud majades, kus kütteks või jahutuseks tehtavad kulutused on suured.
Standardse ventilatsioonisüsteemi korral ringleb õhk ventilatsiooniavade kaudu või pannakse liikuma ventilaatorite abil. Kui soojendatud või jahutatud ruumiõhk väljub ventilatsiooniavade kaudu, siis see energia mis kulus õhu soojen-damiseks või jahutamiseks on ära raisatud. Selliselt raisatud energiat nimetatakse jääk-soojuseks.
Nüüd kasutatakse majatehnikat, mis võimaldab soojustagastust ehk värsket õhku soojendatakse üles väljamineva õhuga. Tihe maja võimaldab väga täpselt soojuse ja õhuvahetuse regu-leerimist. Oluline on siin korralik sundventilatsioon.
Jääksoojust kasutav ventilatsioon viib saastunud õhu ruumist välja ja toob värske õhu sisse nii, et kahe õhujoa vahel ei teki segunemist, soojus või jahedus kantakse üle õhk-õhk soojusvahetiga kasutatud õhult värskele õhule. Seega on tuppa sisenev värske õhk juba eelsoojendatud või -jahutatud. Piisavalt tihendamata majades esineb oht, et planeeritud jääksoojus on enne kasutamist juba ära raisatud s.t. väljunud hoonest ebatiheduste kaudu.
Ventilatsioonisüsteemide survestamine
Ventilatsioonisüsteemi töötamisel on oluline tähtsus selle tihedusel. Õhukanalites esinevad lekked võivad põhjustada mitmesuguseid häireid, nagu:
- Energiatarbimise kasvu
- Müra
- Ohuolukordi võimalike tulekahjude korral
- Seadme kasuteguri alanemist
- Lõhnade ja saastuse levimist
Õhukanalite tihedus määratakse rõhukatsetega, kus mõõdetakse lekkeõhu hulka kanalite välispinna ruutmeetri kohta l/s/m2. Reeglina kontrollitakse kogu süsteemi õhukanalite tihedust. Kui aga süsteem on koostatud tootesertifikaati omavatest kanaliosadest, võib tihedust kontrollida pisteliselt. Pistelise kontrolli ulatus on 20% väljaspool ventkambrit olevate peakanalite pindalast tingimusel, et tootesertifikaati omavate detailide tihedusklass on suurem kanalitelt nõutavast tihedusklassist. Igal juhul tuleb kogu süsteem täies ulatuses kontrollida järgmistel juhtudel:
- Õhukanalites transporditakse mürk- või söövitavaid gaase või muid tervisele kahjulikke aineid sisaldavat õhku.
- Kohtades, kus õhukanaleid ei ole võimalik hiljem parandada ilma ehitustarindeid rikkumata.
- Kui õhukanaleid on vigastatud.